Voolav vesi kannab ja kogub energiat, veemaagia on võimas. See ergutab ja mõjub hingele hästi. Vee kasutamiseks aias on palju võimalusi: väike veesilm, tiik, bassein, ojake, kosk, purskkaev, lindude jooginõu, sügava lohuga suur looduslik kivi vm. Vee elementi on aias kasulik rakendada karjääri, perekonna ja rikkuse tsoonis. Väga tähtis on vee kvaliteet, ainult puhas vesi suurendab aia energiavõnkeid. Voolav vesi on alati puhtam seisvast veest, mis kipub kiiresti roiskuma. Liiga palju vett võib olla ebatervislik, mistõttu liiga suure veekogu rajamine kodu lähedale võib olla liiga tugev energiaallikas, see võib hakata koormavalt mõjuma. Ka loodusliku veekogu kaldale kodu rajades peaks vee mõju tasakaalustama. Ka veesooned, eriti nende ristumiskohad, mõjutavad ja hakkavad pikapeale väsitama. Eluruumid (eriti magamistuba) peaks neist üldse vabad olema, aga päriselt neid vältida ei saagi. Aias ei viibita pidevalt, mistõttu mõju on teistsugune, pendliga saab veesooni avastada. Õuna-, pirni- ja kirsipuu ei kasva korralikuks puuks sellistes kohtades. Kiirguslembesed taimed on luuderohi, leeder, astelpaju, sarapuu.
Veesilma rajamisel võib lasta fantaasial lennata. Saab kasutada korrastatud looduslikke kive, et korralikku veesilma luua. Saab veesilma taimestikuga ilmestada. Võlvitud sillad mõjuvad hästi. Okaspuid saab veesilma lähedal vormida kääbusvormiks (bonsaiks). Selleks näpistatakse noore taime latva ja hõrendatakse võsusid kaks korda aastas. Taimede, kivide ja vee õnnestunud kombinatsioon annab aiale erilise võlu. Võib kujundada aia isegi nii, et kunstlikult loodud veesilm näib looduslikuna, kui vesi vuliseb alla mööda kive väikese tiigini. Valge ristik kivide ja sümboolsete piiretega ilmestab veesilma, aitab koguda südasuvist soojust. Jaapanis asendatakse sageli voolav vesi looduslike suuremate uuretega kividega, kuhu koguneb looduslik vihmavesi. Vee elemendina mõjub ka pisut laineliselt rehitsetud liiv. Kolm looduslikku kivi rehitsetud liival sümboliseerivad koske. Voolav puhas vesi on aias hea energia kandja.
Aiaveekogu kujutatakse ideaalvariandis alati puhtaveelisena, pinnal vesiroosid hõljumas, päike peegeldumas vees, kaldataimed kaardumas vee kohale. Seisva veega väikese veekogu puhtana hoidmine on aga väga raske. Seepärast peaks enne üheksa korda mõtlema, kuidas veekogu rajama hakata. Aiaveekogudes seavad end kiiresti sisse igasugused väikesed pisiloomad: kakandid, vesikirbud, ämblikud, puruvanad jt. Väikest madalaveelist veesilma on tegelikult kõige raskem hooldada. Põhi kattub väga ruttu vetikatega ja seisev vesi kaotab värskuse. Madalaveeline aiaveekogu võib olla ka väike anum (silmapesukauss või väike vann), mille saab kallata tühjaks ja ära loputada, asetada tagasi puhta veega. See on kõige lihtsam viis veesilma aeda saada.
Madal ja loodusliku kaldaga veekogu hakkab kiiresti elama mingit oma elu, täitub uue elustikuga. Konnad, kiilivastsed, ujurid, kaanid, sääsevastsed tunnevad seal end hästi ja põhi muutub ruttu mudaseks. Selline vesi sobib hästi aia kastmiseks, aga selline veekogu peaks olema vähemalt paari meetri sügavune. Siis ei saa veekogu põhjas kasvavad taimed piisavalt valgust, et veesilma keskel kasvada ja veesilma ummistada. Sellises väikeses tiigis võib ajapikku tekkida looduslik tasakaal ja looduslik isepuhastav süsteem.
Meetri sügavuse lohu võib vooderdada kile või spetsiaalse vettpidava kangaga, aga see pole hea variant, sest selles ei püsi vesi kuigi kaua puhas. Vette sattub tuulega õietolmu, oksi, taimeosi, puulehti, peenikest rämpsu ja puru. See muudab vee mustaks ja selline veesilm hakkab ruttu roiskuma. Ajapikku mudakiht põhjas aina suureneb, veesilm hakkab halvasti lehkama. Vähemalt korra aastas peaks sellist veesilma korralikult puhastama, kevad on selleks parim aeg. Kogu muda tuleb välja võtta ja kangas või kile välja vahetada või korralikult puhtaks pesta.
Võib rajada ka umbes umbes pooleteistmeetri sügavuse veekogu, mille seinad on valatud betoonist või looduslike kividega kindlustatud, põhjaks võib jääda looduslik pinnas. Ajapikku tekkib põhja äärmiselt must muda, mille mikroorganismid hakkavad aktiivselt ise puhastama vett. Sellises veekogus tunnevad hästi end vesiroosid ja vesi püsib puhas, kui põhjast muda üles ei loksutata. Sellises tiigis ei pea liiga puhtaks põhja tegema, kui seda puhastada, võib kasutada ka jõulisi võtteid, sest pole karta, et kile või kangas puruneb. Puhas vihmavesi on kõige parem aia veesilma jaoks, kraanivesi on selleks liiga kare. Kui värskelt veega täidetud veesilmas vesi häguseks muutub, siis tuleb oodata, kuni see ise selgineb.
Telli pilt pildipangast. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.
Aidu karjäär
Vabaduse väljak
Vaade Tartule
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
